Suvi, suvi, suvi

Hei-hei! Kätte on jõudnud kuum detsembrikuu ja see tähendab vaid üht: suvevaheaeg!! Tõsi ta on, suvepuhkust saan mina siin nautida kolm kuud, mis on tõsiselt pikk aeg. Viimane koolipäev oli minu koolis 3.detsember, erandina lõpuklass, kes sai varem puhkama (või siis eksamiteks valmistuma), nagu ikka tavaks. Mulle Eestist tuttav tutipäev ja õppeaasta viimased päevad nägid siin küllaltki teistsugused välja.

Alustame lõpuklassist ehk 4°mediost ehk Eesti mõistes 12.klassist. Nendel oli enne lõpetamist tegevusi täis kostüüminädal, mida saab võrrelda meie tutipeoga. Iga päev uus teema, mille juurde kuulus viimasel päeval ka veesõda. Samuti jagati omavahel klassides erinevaid auhindu, näiteks parim hinnete keskmine, parim duo, dünaamiline trio, jne. Sellel nädalal oli rõõmu oi kui palju, aga kui saabus tõeline viimane koolipäev, siis oli olukord hoopis teine. 3°medio, ehk minu klass, kirjutas lõpetajatele kirjad ning andis need individuaalselt igale õpilasele. Kirjade sisu oli tegelikult täpselt samasugune, aga igati armas. Täpselt sama tegid ka lõpetajad ehk ka mina sain endale armsa kirja soojade soovidega.

Peale seda jäid veel lõpuklassid omaette, kuid ülejäänud kool sättis end valmis sissepääsu juurde koos siltide ja plakatitega. Ühel hetkel hakkas mängima melanhoolne muusika ning iga lõpuklass hakkas ükshaaval kõndima, käsikäes 1.klassi õpilastega. Samal ajal kõlas ka koolikell, et igal inimesel oleks ikka nutt kurgus. Eestiga võrreldes oli see väga palju dramaatilisem, kõigil pisarad voolasid ja tundus, et see oligi korraldajate eesmärk.

(TikTok @yerc_12)

Kui nüüd rääkida minu enda viimasest koolinädalast, siis see oli natuke erinev. Tundides me tol nädalal tegelikult midagi eriti ei teinud, mängisime vaid klassikaaslastega kaarte, kuid traditsioonilist õppetööd justkui ei olnud. Samuti olid päevad lühendatud, aga sellegipoolest oli mul sellel nädalal viis tööd, mille õnneks läbisin edukalt ;)

Viimasel päeval toimus meil klassiga pisike söömine ja klassijuhataja oli meile ette valmistanud paar videot. Tavaliselt vaadatakse neid videoid lõpuklassis, aga kuna mina ja Jolina järgmise aasta lõpus enam siin ei ole, siis toimus see eraldi meile sellel aastal. Videod olid tehtud nii-öelda kõne formaadis, nagu helistaks keegi ja siis kuulaja võtab kõne vastu. Minu jaoks oli teisel pool telefoni minu armas pere Eestist, kes saatis mulle parimad soovid ja tervitused. See oli ikka eriline üllatus, kui Jolina mulle ütles, et ta nägi paari blondi inimest õpetaja ekraanil, sest midagi säärast mina küll ei oodanud. Teine video oli sama kontekstiga, aga tervitused andsid meile edasi hoopis sõbrad koolist. Mega armas üllatus ja jällegi oli eesmärk meid nutma ajada, mis minu puhul ei õnnestunud :D

Sellega said läbitud minu esimesed kuud Tšiili koolis ja uues keskkonnas. Nüüd on aeg puhata, nautida ja kogeda õiget kõrbekuumust vahvate inimeste seltsis.

Näeme varsti ja ilusat detsembrit!

Sandra ♡