Armas Eesti...

Heii!

Viimasest postitusest on nüüd pikk aeg möödas ehk üritan lühidalt kokku võtta kõik uue aasta tegemised. Alustan sellest, et vahepeal täitus 6 kuud Tšiilis! Ebareaalselt uskumatu, paremini seda vist kirjeldada ei saa.

Teise meeldejääva asjana on mul melukalt meeles reis Santiagosse, kus külastasin ka mereäärset linna Viña del Mar. Santiagosse sõit kestis kokku umbes 10h, sõitsime sinna nii auto kui ka bussiga. Esimestel päevadel tutvusime mitmete vaatamisväärsuste ning tuntud kohtadega. Linn on väga suur seega on palju vaatamist ja avastamist.

Järgnevatel päevadel käisime Ladina-Ameerika suurimas kaubanduskeskuses ja tõesti seal me olime terve päev, meeletult suur koht. Pidime sinna üks päev isegi tagasi minema, sest osad poed jäid veel vaatamata. Lisaks sellele, oli seal ka paljusid teisi suuremaid kohti šoppamiseks, kuid eks igasse kohta oli omaette retk minna. Õnneks on Santiagos väga mugav ühistranspordiga liigelda, saab nii metroo kui ka busside ja taksodega sõita, mis on kindlasti üks nendest asjadest, mida ma Eesti puhul igatsen. Terve meie reis pealinna kestis kokku 15 päeva ja seetõttu tutvusime ka lähemalt ühe teise linnaga, kuid ainult päevaks. Sinna sõitsime bussiga pisut rohkem kui 1h, aga ega mul täpselt meeles ei ole kui pikk see sõit sinna oli. Läbi linna viis meid üks giid, kes näitas tuntumaid kohti, et teha pilte ja proovida toitu. Siiani on see minu lemmikuim linn, mida näinud olen, palju ilusaid vaateid ning imeline rannapiir. Santiago ja ka Viña miinusteks on vaid see, et need on ohtlikumad, peamiselt küll Santiago, aga siiski olin kõikjal oma asjadega väga ettevaatlik.

Viimasena tuleb rääkida 24.veebruarist, mis on kõikidele eestlastele tuttav kuupäev. Meie koos Villuga otsustasime teha selle päeva puhul midagi veidi erilisemat, et tutvustada kultuuri ja valmistada traditsioonilisi toite. Minu vanemad olid mulle saatnud pakiga leivakorvikesi ja kama, mis sobisid suurepäraselt meie õhtusöögiks. Täitsime korvikesed juustu, majoneesi ja küüslauguga ning serveerisime selle kõrvale kamajooki. Lisaks valmistasime kirju koera ja viineripirukaid. Kahjuks ei leidu Tšiilist mitte kusagilt värsket musta leiba ehk kõige tuntumat kiluvõileiba me pakkuda ei saanud. Snäkiks andsime proovida eesti komme ja tutvustasime pealiskaudselt eesti ajalugu. Toidule lisaks olime ette valmistanud pisikese etteaste, et näidata õigete eestlaste tantsuoskusi. Valisime igast aastakümnest ühe laulu ning tantsisime või näitlesime vastavalt sellele. Publikule, kes olid meie enda pereliikmed, väga meeldis, nende sõnul see ületas nende ootused. Õhtu lõpetasime eesti muusika ja hea seltskonna saatel ning kokkuvõttes võib öelda, et see oli üks meeldejäävamaid vabariigi aastapäevi, mida mina kogenud olen.

Selliselt möödus minu jaoks siinne suvevaheaeg, kuid jube varsti algab uuesti rutiinne koolielu. Eks näis millised näevad välja minu järgnevad, või pigem viimased, kuud Tšiilis ja selles kultuuriruumis ;)

Kõike head

Sandra ♡